EOK ja Ühendus Sport Kõigile andsid välja ajakirja Liikumine ja Sport värskeima, 21. numbri. Laadi ajakirja elektrooniline versioon siit alla!

Värskest numbrist leiate:

• Jaapan korraldab igal juhul teistmoodi olümpiamängud. Aga millised?
• EOK ambitsioonikas projekt teeb avalöögi
• Hannes Rummi ja Raimo Ülavere mõtteid spordist
• Euroopa spordipealinn Elva nihutab inimeste liikumispiire
• Kuidas võidelda väärkohtlemise vastu?
• Noorsportlaste tervisekaebused spordimeditsiinilises tervisekontrollis
• Miks tasub laborihiiri uskuda?

Ajakirja saab alla laadida EOK kodulehel, kus saab lugeda ka kõiki varasemaid numbreid. Samuti jõuab ajakiri EOK liikmete postkasti ning läbi maakonna spordiliitude kohalike spordiklubideni. Oma tellimissoovist palume teada anda aadressil peeter@eok.ee.

Eesti Olümpiakomitee koostöös Ühendusega Sport Kõigile annab ajakirja Liikumine ja Sport välja alates 2007. aastast. Ajakiri ilmub kaks korda aastas.

Liikumine ja Sport on esimene ja ainus eelretsenseeritud eestikeelne sporditeaduslik ajakiri. Alates ajakirja 14. numbrist (2017) hinnatakse Eesti teadusinfo süsteemi (ETIS) kohaselt ajakirjas ilmuvaid teadusartikleid 1.3 klassifikaatori tasemel.

Igas ajakirjanumbris avaldatakse 2-5 kõrgemal tasemel ja põhjalikult eelretsenseeritud teadusartiklit, mis kuuluvad 1.3 klassifikaatori alla. Eelretsenseerimiseks on moodustatud eraldi toimetuskolleegium, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi treeningufüsioloogia lektor Martin Mooses ja spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu ning Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi spordibioloogia professor Kristjan Port.

Samuti leiab ajakirjast ülevaateid Eesti spordi- ja liikumisteadlaste värskeimatest avastustest ning huvitavaid analüüse ja intervjuusid Eesti ja maailma spordimaastikult. Head lugemist!

Lääne-Virumaal Vinni Spordikeskuses kogunes enam kui 70 kehalise kasvatuse ja liikumisõpetajat Eesti erinevatest paikadest, et võtta osa Ühendus Sport Kõigile ja Eesti Olümpiakomitee korraldatavast suvekoolist LIISU 2021.

Eesti Olümpiakomitee koolitus-ja arendusjuht Piret Lauk ütles, et pärast pandeemiast tingitud vaheaastat täitusid osalejatele mõeldud kohad väga kiiresti ning õpetajad jäävad juba sügiskooli ootama.

 "Osalejate tagasiside näitab, et koolitusel saadud ideid rakendatakse aktiivselt. LIISU suvekooli eripära ongi see, et siin saavad õpetajad uusi ideid teistelt oma valdkonna spetsialistidelt, kes räägivad nendega sama keelt, ning teoreetiliste loengute asemel saab kohapeal kõike praktiliselt katsetada. Pärast mitut distantsõppel veedetud kuud oli suureks väärtuseks võimalus jagada koroonapandeemia aegset kogemust teiste liikumisõpetajatega," rääkis Lauk.

Teisipäeval ja kolmapäeval toimunud koolitusel said õpetajad praktilise kogemuse, kuidas  õpetada ujumisoskust läbi mänguliste tegevuste. Õpetajad said uusi ideid, kuidas kasutada liikumismängudes papptaldrikuid ja siidirätte. Üheskoos saadi valmis loodud lõbusad võimlemiskavad. Samuti olid haaravad ka harjutused kiirjooksuks kombineerituna läbi jooksu ja jõu ning põnevad nipid orienteerumise läbiviimiseks lasteaias ja koolis. Vahvad  müramismängud ja aktiivselt mõnus vesiaeroobika tõid naeratuse näole kõigile. Seekord oli valikus õpetajatele ka hommikuujumine ning tervisejooksule mindi üheskoos rõõmuga!

LIISU koolitussarja korraldavad alates 2016. aastast Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile koostöös õpetajatega. Koolituse korraldustoimkonda kuuluvad õpetajad Anna Sõõrd ja Pille Juus ning EOK koolitus-ja arendusjuht Piret Lauk.

Eesti spordi katusorganisatsioonina seisab Eesti Olümpiakomitee ausa mängu põhimõtete ja olümpiaväärtuste eest. EOK tagab tippsportlaste ettevalmistuse ja osalemise tiitlivõistlustel, viib ellu noorsportlastele suunatud järelkasvuprogramme ning suurendab positiivsete eeskujude kaudu liikumisharrastuse kandepinda.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 28. mai 2021 korraldusega nr 213) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 22. aprilli 2021 korraldusega nr 146) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:

Üldkoosolekul otsustati pikendada juhtorganite volitusi kahe aasta võrra ning juhatus ja revisjonikomisjon jätkavad koosseisus:

Juhatus:

Revisjonikomisjon:

Üldkoosolek toimub neljapäeval, 18. märtsil kell 11.00-12.00 Zoomis. 

Päevakorras: 

1. 2020. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande kinnitamine.
2. Liikumisharrastuse projekti konkursi võitjate autasustamine.
3. Juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete volituste aja pikendamine.
4. Liikumine ja liikumisharrastus Eestis möödunud kümnendi alguses ja lõpus. Mart Einasto, Ühenduse Sport Kõigile asepresident.
5. Projektist „Sport koolis“. Natalja Inno, Eesti Olümpiakomitee projektide juht.

Ühenduse Sport Kõigile juhatuse koosolek on kolmapäeval, 17.02 kell 14.00 - 15.00. 

Päevakorras: 

1. Ühenduse Sport Kõigile 2020. aasta tegevus- ja raamatupidamisaastaaruande läbivaatamine ja üldkoosolekule esitamine
2. Ühenduse Sport Kõigile 2021. aasta eelarve kinnitamine
3. Ulatuslikust liikumisharrastuse uuringust
4. Ühenduse Sport Kõigile 2021. aasta üldkoosoleku kokkukutsumisest ning juhatuse liikmete volituste aja pikendamisest

 

EOK ja Ühendus Sport Kõigile andsid välja ajakirja Liikumine ja Sport värskeima, 20. numbri. Laadi ajakirja elektrooniline versioon siit alla!

Täna jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Piirangud hakkavad kehtima 14. detsembrist 2020.

Eesti Olümpiakomitee Olümpiafänni-nimelistes sotsiaalmeediakanalites avaldatud klipis kutsuvad armastatud Eesti tippsportlased üles kandma maski, laadima alla HOIA-äppi ning seisma käte puhtuse eest – kõik selle nimel, et ühiselt hoida Eesti elu ning meie spordisaalid avatud.  

 

EOK klipis osalevad kergejõustiklastest olümpiavõitjad Gerd Kanter ja Erki Nool, kiiruisutaja Saskia Alusalu, epeevehklejad Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk, Katrina Lehis, vasaraheitja Anna Maria Orel, tõstja Mart Seim, freestyle-suusataja Kelly Sildaru ja kulturist Ott Kiivikas.

 

EOK täitevkomitee liige, Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port soovitab inimestel maske kanda. „Uuringud on näidanud, et riikides, kus maske on kantud, on viiruse levik olnud selgelt pärsitud. Ise korralikult käitudes saame nakatumise riski vältida ning kui on valida, kas maski kanda või mitte kanda, siis soovitan kindlasti maski kanda. See on kätepesu ja distantsi hoidmise kõrval väga odav viis endast ja kõigist teistest enda ümber hoolida!“ lausus Port.

 

Olümpiasportlasest epeevehkleja Erika Kirpu sõnul on mask oluline isikukaitsevahend. Kirpu rõhutas, et Eesti inimesed seisavad praegu olulise valiku ees. „Õige käitumine aitab viirust tagasi hoida. Kui suudame oma käitumisega viiruse levikut aeglustada, on lootust vältida karme meetmeid, mis elu Eestis seisma paneksid,“ ütles Itaalias elav Kirpu.

 

Klippi saab vaadata ja jagada EOK Facebooki kanalis Olen Olümpiafänn: https://www.facebook.com/Olympiafann/posts/10157826890851239

Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile eestvedamisel 23.-30. septembrini toimunud Spordinädalal püstitas Eesti tipptulemuse – kaheksa päeva jooksul korraldati üle Eesti 1160 liikumissündmust ja registreeriti 192 955 osaluskorda.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi hinnangul on sündmuste ja osalemiskordade arvud vaatamata koroonapandeemiale muljetavaldavad. „Täna kokkuvõtteid tehes võime tõdeda, et kuuendat aastat toimunud Spordinädal võeti eestimaalaste ja Eesti organisatsioonide poolt vaatamata murettekitavale olukorrale soojalt vastu. Vaadates statistikat, siis saame väita, et ligi iga kuues eestimaalane osales Spordinädala sündmustel ning EOK ja Ühenduse Sport Kõigile poolt suured tänud kõigile kaasalööjatele – nii korraldajatele kui osavõtjatele. Käesoleval aastal oli Spordinädala hüüdlauseks „Liikudes võidad alati!“ ning loodan, et andsime positiivse impulsi ka neile kaasmaalastele, kes korrapäraselt liikumisharrastusega veel ei tegele. Viimastele kehalise aktiivsuse uuringutele tuginedes on nende osakaal jätkuvalt üle poole rahvastikus,“ ütles Lusmägi.

 

Spordinädala eesmärk oli pakkuda võimalikult paljudele eestimaalastele liikumisega seotud positiivseid elamusi ja kogemusi. Spordinädal 2020 patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud olid olümpiavõitja Gerd Kanter, laulja Inger, näitleja Kait Kall, ettevõtja ja kulturist Ott Kiivikas, ettevõtja Kristel Kruustük, rektor Tiit Land ja suunamudija Sandra Raju.

 

Ingeri, kes annab treeninguid ka Martin Reimi jalgpallikoolis, südameasjaks on laste liikumisharrastus. „Liikumine on meie elus hästi oluline. Kui alustad päeva liikumisega ning lõpetad samuti liikumisega, annab see tunde, et päev on korda läinud. Tegin Spordinädala avaüritusel Viimsis esimest korda soojendusvõimlemist 240 lapse ees ning nii äge oli näha, kuidas nad sellega kaasa tulid ja nende silmad särama lõid. See tunne motiveerib ka mind üha rohkem liikuma!“

 

Rektor Tiit Landi sõnul on liikumine oluline ka inimese sotsiaalsusele. „Liikumine pole oluline mitte ainult inimese vormisoleku jaoks, vaid ka selleks, et sotsiaalses keskkonnas hakkama saada. Samas tuleb tunda oma võimeid ja teha asju tasakaalustatult, saades aru, et ilmtingimata ei pea naabrile ära tegema,“ lausus Land.

 

Suurima panuse Spordinädala sõnumi levitamisel Eestis andsid üldhariduskoolid ja lasteaiad, kelle initsiatiivil sai teoks koguni 1088 sündmust. Spordiklubid pakkusid inimestele korraldasid täiendavaid liikumisüritusi 213 ning tööandjad 72 korral. Ühtekokku registreeriti spordinädalal Eestis 192 955 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis.

 

Eestis korraldab Spordinädalat Eesti Olümpiakomitee koostöös Ühendusega Sport Kõigile. Spordinädala korraldamist toetavad Erasmus+ programm, Kultuuriministeerium ning Coop Eesti. Põnevat ja kasulikku infot liikumisharrastuse kohta leiab aastaringselt EOK portaalist www.liigume.ee ja Facebooki lehelt www.facebook.com/eestimaaliigub.

Homme, 23. septembril antakse 28 linnas ja asulas start 15. heategevuslikule Teatejooksule, mis on Eesti suurim koolinoorte spordiüritus ning ühtlasi algava üleeuroopalise Spordinädala avaüritus Eestis.

 

Jooksud toimuvad staadionitel, parkides ja linnakeskustes. Kell 13 avab Pärnu Rannastaadionil Teatejooksu Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid koos Pärnu linnapea Romek Kosenkraniusega, kell 13.50 algab Teatejooks Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa avasõnadega. 

Toimumiskohtades üle Eesti avavad Teatejooksu mitmed sportlased ja kohaliku spordiliikumise eestvedajad ning toetajad. Näiteks Kuressaares võrkpallur Keith Puppart, Tartus kergejõustiklane Kaur Kivistik, Paides Paide linnameeskonna jalgpallurid, Räpinas Räpina Ühisgümnaasiumi rahvatantsurühm Kolm Punkti, Raplas endine kergejõustiklane Risto Ütsmüts, Tabasalus olümpiapronks Allar Levandi, Võrus abilinnapea Sixten Sild ja paljud teised. Sündmusest võtavad osa ka Euroopa Spordinädala patroonid Kristel Kruustük, Sandra Raju, Tiit Land, Ott Kiivikas, Kait Kall ja Inger. 

Teatejooks on vabas õhus toimuv lasteüritus, mille eesmärk on innustada noori tundma rõõmu liikumisest ja tervislikest eluviisidest ning samal ajal pakkudes toetust nendele noortele, kes on liikumisvõime kaotanud. 

Sündmusest võtavad osa 5.–9. klasside õpilased võistkondadena. Tiimis on kaheksa liiget, iga osaleja läbib 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi. Võitjaid välja ei selgitata, vaid oluline on osavõtt. Osavõtt on kõigile tasuta. 

Teatejooksu heategevuslik aktsoon aktsioon kutsub inimesi üles annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusesse rajatava mängulise liikumisraja loomise toetuseks. Sellest tuleb Eesti esimene liikumisrada haiglas, kus viibivate laste liikumisvõimalused on piiratud. 

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse mängulise liikumisraja loomist toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Teatejooks. Rohkem infot kodulehel www.hnrk.ee/toetusfond<http://www.hnrk.ee/toetusfond> 

Jooksud toimuvad 23. septembril üle Eesti (kellaajalises järjekorras): 

  *  Kell 10.00 Aruküla staadion, avab Aruküla Põhikooli direktor Avo Möls, soojenduse teevad Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ja Spordinädala patroon ettevõtja Kristel Kruustük 

  *   Kell 10.00 Haapsalu staadion, avab Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juht Kadri Englas, soojenduse teevad Haapsalu JJ-Sreet noored 

  *   Kell 11.00 Narva-Jõesuu Hele park, avab Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin 

  *   Kell 11.00 Tabasalu Ühisgümnaasiumi staadion, avab Allar Levandi, soojenduse teevad 6. klassi õpilased koos õpetajaga 

  *   Kell 12.00 Kohtla-Järvel Järve Kooli staadion, avab Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi direktor Anne Endjärv 

  *   Kell 12.00 Kärdla staadion, avab Hiiumaa vallavanem Reili Rand 

  *   Kell 12.00 Toila Oru park, avab Teatejooksu eestvedaja Maarika Raja 

  *   Kell 12.00 Paide tehisjärve ääres, avab Paide linnapea Priit Värk, soojenduse teevad õpetaja Karin Kitt ja Paide linnameeskonna jalgpallurid 

  *   Kell 13.00 Räpina Puhke- ja virgutusala, avavad Räpina vallavanem Enel Liin ja Põlva Maakonna Spordiliidu juhatuse liige Kurmet Karsna, soojenduse teeb Räpina Ühisgümnaasiumi rahvatantsurühm Kolm Punkti 

  *   Kell 13.00 Pärnu Rannastaadion, avavad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, soojenduse teeb Pärnu Võrkpalliklubi esindusvõistkond 

  *   Kell 13.50 Tallinna Kadrioru staadion, avab Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõruma 

  *   Kell 14.00 Elva Lauluväljak, avab Teatejooksu eestvedaja Marek Pihlak, soojenduse teeb tantsuõpetaja Rigo Roos 

  *   Kell 14.00 Jõgeva Suur tn 5 - Suur tn 18a, avavad kehalise kasvatuse õpetajad Rainer Võsaste ja Viktor Nõmm 

  *   Kell 14.00 Keila Kooli staadion, avab Spordinädala patroon Ott Kiivikas 

  *   Kell 14.00 Kuressaare staadion, avab Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk, soojenduse teeb võrkpallur Keith Puppart 

  *   Kell 14.00 Muhu Liiva asula, avavad Muhu vallavanem Raido Liitmäe ja Muhu volikogu esimees Ain Saaremäel 

  *   Kell 14.00 Otepää keskväljak, avab Otepää vallavanem Jaanus Barkala, soojenduse teevad Audentese noorsportlasted 

  *   Kell 14.00 Peetri kooli staadion, avavad Spordinädala patroonid Sandra Raju ja Tiit Land 

  *   Kell 14.00 Rakvere Kastani puiestee, avab Rakvere linnapea Triin Varek, soojenduse teeb Spordinädala patroon Kait Kall 

  *   Kell 14.00 Rapla Ühisgümnaasiumi staadioni juures, avab COOP nõukogu esimees Väino Sassi, soojenduse teeb endine kergejõustiklane Risto Ütsmüts 

  *   Kell 14.00 Tartu Tamme staadion, avab Mesikäpp, soojenduse teeb kergejõustiklane Kaur Kivistik 

  *   Kell 14.00 Tõrva Gümnaasiumi park, avab noorsportlane Romet Kivi 

  *   Kell 14.00 Valga linna park, avavad Valga vallavanem Ester Karuse ja abivallavanem Mati Kikkas 

  *   Kell 14.00 Viimsi staadion, avab Viimsi vallavanem Illar Lemetti, soojenduse viib läbi Spordinädala patroon Inger 

  *   Kell 14.00 Viljandi Jakobsoni Kooli juures, avab Jakobsoni Kooli direktor Krista Andreso 

  *   Kell 15.00 Narva Kreenholmi Gümnaasiumi staadion, avab Narva Linnavolikogu esimees Irina Janovitš, soojenduse teevad Narva Paemurru Spordikooli tüdrukud 

  *   Kell 15.00 Sillamäe Viru puiestee 26, avab Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kasenii 

  *   Kell 16.00 Võru Kesklinna park, avab Võru abilinnapea Sixten Sild 

Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste ja võistluste korraldamiseks. Teatejooksu suurtoetaja on Kalevi Mesikäpp, toetajad Spordinädala läbiviijad Eesti Olümpiakomitee, Ühendus Sport Kõigile ja Delfi, lisaks panustavad Kultuurkapital, Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn ja Eesti Kergejõustikuliit. 

Heategevuslik Teatejooks toimub 23.-30. septembril Eestis tähistatava Spordinädala raames. Spordinädala alguseks on praeguse seisuga registreeritud 1120 üritust, oma sündmust saab lisada aadressil www.spordinadal.ee<http://www.spordinadal.ee>. Spordinädala patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on olümpiavõitja Gerd Kanter, laulja Inger, näitleja Kait Kall, ettevõtja ja kulturist Ott Kiivikas, ettevõtja Kristel Kruustük, suunamudija Sandra Raju ja rektor Tiit Land, kes levitavad sõnumit „Liikudes võidad alati!“

Ühendus Sport Kõigile (ÜSK) alustas 2020. aastal liikumisharrastuse treeneri kutse omistamisega.

Treeneri kutse andmist korraldatakse järgmistel kutsenimetustel ja -tasemetel:  

-       abitreener, tase 3

-       nooremtreener, tase 4

-       treener, tase 5 

2020. oktoobris viiakse Tallinnas läbi liikumisharrastuse abitreeneri, tase 3 kutse koolitused. Koolitused toimuvad Tallinnas (TLÜ, Räägu 49) 16.-17.10.2020 ja praktiline osa Tartus (TÜ, Ujula 4) 30.10.2020. Kolmandik kursusest läbitakse e-õppena.

Tunniplaan leiate siit http://www.sportkoigile.ee/treenerid/tunniplaan

Koolitusele saab registreerida kuni 8. oktoobrini 2020. Koolitusel saab osaleda maksimaalselt 40 inimest. Registreerimise link

https://forms.gle/ELwgPS9aMWudhJG17

Abitreeneri kutse taotlemise eelduseks on: vanus vähemalt 18 aastat, abitreeneri, tase 3 tasemekoolituse läbimine spordi üldainetes mahus 30 tundi ja liikumisharrastuse treeneri koolituse programmis vähemalt 30 tundi, viimase nelja aasta jooksul läbitud esmaabi baaskoolitus (16 tundi) või esmaabi täiendkoolitus (6 tundi), soovitavalt keskharidus ja liikumisharrastuse valdkonnas tegutsemise kogemus. Üldainete tasemekoolituste osas leiate infot: http://www.sport.ee/et/treenerid#ankur2

Liikumisharrastuse treeneri kutset saab taotleda ka täiendava kutsena. Isikud, kel on kehtiv treenerikutse mingil spordialal, saavad taotleda täiendavat spetsialiseerumist liikumisharrastus tasemetele EKR 3 , EKR 4, EKR 5 kusjuures täiendava spetsialiseerumise tase ei saa olla kõrgem põhikutse tasemest. Eelduseks on vastava taseme liikumisharrastuse treeneri koolitusmooduli läbimine.

EKR 4 taseme liikumisharrastuse koolitused leiavad aset 2021. aastal ja EKR 5 taseme koolitused 2023. aastal.  

Koolituse maksumuseks on 120€, mille kohta Ühendus Sport Kõigile väljastab arve. Koolitus lõppeb teoreetilise ja praktilise eksamiga, mis toimuvad vastavalt vajadusele nii novembris 2020 kui ka märts-aprill 2021.

Eesti osavõtjate rohkeimaks koolinoorte spordiürituseks kasvanud heategevuslik Teatejooks toimub 23. septembril Spordinädala avaüritusena. Jooks toimub parkides ja staadionitel üle Eesti, osalema on oodatud 12 000 põhikooliõpilast. Tasuta registreerimine on avatud 9. septembrini.

Teatejooksu ühe eestvedaja Erik Pallase sõnul on Teatejooksule teretulnud kõik 5.-9. klasside lapsed. „Tahame pakkuda noortele võimaluse tunda rõõmu liikumisest ja tervislikest eluviisidest. Samas saavad lapsed osalemisega anda panuse oma eakaaslaste toetuseks, kes on liikumisvõime kaotanud. Teatejooks kutsub inimesi üles annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse mängulise liikumisraja loomise toetuseks, mis on Eesti esimene liikumisrada taastusravil viibivatele lastele,“ ütles Pallase.

 

Teatejooks toimub 23. septembri päeval korraga 27 kohas: Tallinnas Kadrioru pargis, Aruküla terviserajal, Elva lauluväljakul, Haapsalu staadionil, Jõgeva kesklinnas, Keila Kooli staadionil, Kuressaare Lossipargis, Kohtla-Järvel Järve Gümnaasiumi staadionil, Kärdla staadionil, Muhu Liival, Narvas, Narva-Jõesuu Hele pargis, Otepää keskväljakul, Paide Gümnaasiumi staadionil, Rapla Kesklinna Kooli staadionil, Peetri Kooli staadionil, Pärnu Rannapargis, Rakveres Kastani puiesteel, Räpina puhke- ja virgestusalal, Sillamäel Viru puiesteel, Tartu Raekoja platsil, Toila Oru pargis, Tõrva Gümnaasiumi pargis, Valga linna pargis, Viimsi staadionil, Viljandi Jakobsoni kooli juures ja Võru Kesklinna pargis. Iga kool võib välja panna piiramatul arvul meeskondi. Tiimis on kaheksa liiget, iga osaleja läbib 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi. Võitjaid välja ei selgitata, oluline on osavõtt. Joostakse Teatejooksu särkides, osalemine on tasuta, registreerida saab kuni kolmapäeva, 9. septembrini kodulehel www.teatejooks.ee.

 

Täiskasvanud saavad Teatejooksul osalevate laste panust ning Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse mängulise liikumisraja loomist toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Teatejooks. Rohkem infot kodulehel www.hnrk.ee/toetusfond

 

„Olge terved ja liikuge värskes õhus ning kohtume Teatejooksul Spordinädala alguses 23. septembril 2020. Korraldajatena näeme, millist rõõmu pakub noortele inimestele liikumine, kutsume häid inimesi toetama Haapsalu Neuroloogilist Rehabilitatsioonikeskust, kus liikumisvõime kaotanud lapsi raviga aidatakse,“ ütles Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase. Spordinädala sündmustest leiab infot kodulehel www.spordinadal.ee

 

Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste ja võistluste korraldamiseks. Teatejooksu suurtoetaja on Kalevi Mesikäpp, toetaja Spordinädala läbiviijad Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile, lisaks panustavad Delfi, Kultuurkapital, Tallinna linn, Tartu linn ja Eesti Kergejõustikuliit.

23.-30. septembril tähistatakse nii Eestis kui kõikjal Euroopas järjekordset Spordinädalat. Selle eesmärgiks on suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta liikumisharrastuse, spordi- ja tervisealast teadlikkust.

Eesti Olümpiakomitee kutsub kõiki Eesti lasteaedu, koole ja spordiklubisid üles tähistama spordinädalat ning korraldama vahvaid üritusi, aktiivseid lõunapause, spordi-, tervise- ja matkapäevi, terviseradade ühiskülastusi, avatuid treeninguid ja muid sportlikke tegevusi. Oma üritust saab registreerida veebiaadressil www.spordinädal.ee.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul on Spordinädala peamisteks sihtgruppideks haridusasutused, ettevõtted ja spordiklubid.

„Nädala üheks sisuliseks väljakutseks on kaasata liikumisharrastuse edendamisse aktiivsemalt ka tööandjaid. Regulaarselt kehaliselt aktiivne inimene jõuab rohkem ja paremini, on rõõmsam ja õnnelikum, mis tähendab ühtlasi, et lisaks inimese isiklikule kasule võidavad tema kehalisest aktiivsusest ka kõik, kes on tema ümber,” rääkis Lusmägi.

Käesoleval aastal on Spordinädala hüüdlauseks „Liikudes võidad alati!“. „Loodan, et anname positiivse impulsi ka neile kaasmaalastele, kes korrapäraselt liikumisharrastusega veel ei tegele,“ lisas Lusmägi.

Spordinädala patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on olümpiavõitja Gerd Kanter, laulja Inger, näitleja Kait Kall, ettevõtja ja kulturist Ott Kiivikas, ettevõtja Kristel Kruustük, liikumisentusiast ja suunamudija Sandra Raju ja rektor Tiit Land.

Oma sündmust saab Spordinädal 2020 sündmuste kalendrisse SIIN. Kõiki kampaaniaga liituvaid koole ja lasteaedu, kes registreerivad oma sündmuse enne 10. septembrit, tunnustab EOK erinevate auhindadega.

Ka sel aastal on Spordinädala suurtoetajaks tarbijate ühistuid koondav suurim kodumaine kaubandusgrupp Coop Eesti ning koostööpartneriks Eesti Olümpia- ja Spordimuuseum. Lisaks jõuab osalejateni Eesti Olümpiakomitee poolt liikuva ja sportliku organisatsiooni tunnistus. Kõikide liitunud ettevõtete vahel loosib EOK välja viis kutset kahele Spordiaasta Tähtede Galale ning kümme Tartu Suusamaratoni osavõtutasu kinkekaarti.

Spordinädala 2020 tegevustesse on kaasatud suur arv erinevas vanuses osalejaid paljudest eluvaldkondadest. Eelmisel aastal registreeriti Spordinädalal Eestis 193 840 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis.

Spordinädal 2020 raames on kõigil huvilistel asutusesiseste tegevuste läbiviimisel ja kommunikatsioonis kasutada ka Spordinädala sümboolikat.

Eestis korraldab Spordinädalat Eesti Olümpiakomitee koostöös Ühendusega Sport Kõigile. Spordinädala korraldamist toetavad Erasmus+ programm, Kultuuriministeerium ning Coop Eesti.

EOK ja Ühendus Sport Kõigile andsid välja ajakirja Liikumine ja Sport värskeima, 19. numbri.

Vaatamata erakordsetele ja keerulistele aegadele on plaanis ka käesoleva aasta sügisel korraldada Eestis spordinädal, mis leiab aset 23. – 30. septembril. Spordinädala 2020 läbiviijateks Eestis on Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile. Aastatega on spordinädalast kujunenud kõige arvukama osavõtjaskonnaga liikumissündmus Eestis ning möödunud aastal toimus kokku 1182 eripalgelist sündmust. Meie ühisettevõtmises lõi kaasa 379 kooli.

Kutsume teid Spordinädalat 2020 teemakohaselt tähistama ning korraldama spordipäevi, võistlusi, ringkäike looduses, kohtumisi sportlastega, loenguid jms. Juhul kui septembris kehtivad Covid-19 leviku tõkestamiseks mingid liikumis- või sotsiaalsed piirangud, siis on võimalik spordinädal viia läbi virtuaalsel kujul.

Spordinädala veebis www.spordinadal.ee avame sündmuste registreerimiskeskkonna 15. augustil.

Vabariigi Valitsuse 14. mai korraldusega on lubatud alates 18. maist spordivõistluste korraldamine vabas õhus pealtvaatajateta, kui tegevustes osalejaid (koos korraldajatega) on maksimaalselt 100 isikut. Siit leiab Kultuuriministeeriumi juhise võistluste korraldamiseks.

2. maist 2020 lubatakse õues toimuvad spordi- ja liikumisüritused, kui nendes tegevustes osalejaid on maksimaalselt kümme ning kui järgitakse 2 + 2 reeglit (koos tohib liikuda üksi või kahekesi ning teistega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet). Kultuuriministeerium selgitab, milliseid nõudeid tuleb täita.

Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel tänab Eesti spordirahvas täna, 6. aprillil tähistatava rahvusvahelise valge kaardi päeva raames sõnumiga #aitähmeedikud kõiki Eesti meditsiinitöötajaid, kes on koroonaviiruse vastases võitluses esirindel.

Meditsiinitöötajad võtavad ränktõsises olukorras enda peale suurima löögi ja vastutuse ning on meie kõigi lootuste kandjaks, et see keeruline ja valus aeg saaks võimalikult kiiresti mööda.

EOK president Urmas Sõõrumaa sõnul on meedikud tegemas üliinimlikke jõupingutusi kõige raskemates tingimustes. “Inimese suurim voorus on empaatia. Oleme tänulikud, et teie, meedikud, seda meile kõigile kiirgate ja hoolitsete meie kõige tähtsama vara – tervise eest,” ütles Sõõrumaa.

Kõik soovijad on teretulnud spordirahva algatusega ühinema ning valge kaardi päeva raames meditsiinitöötajaid tänama. Osalemiseks:

•           Tee foto või video, kus näitad valgel paberilehel olevat sõnumit #aitähmeedikud
•           Postita see foto esmaspäeval, 6. aprillil oma sotsiaalmeedia lehtedele.
•           Lisa hashtagid #aitähmeedikud #valgekaart #eok #terveeestieest ning täägi ära Instagramis @olympiafann või Facebookis „Olen Olümpiafänn“
•           Soovi korral oled väga teretulnud juurde kirjutama omalt poolt personaalse sõnumi meie meditsiinitöötajatele!

Valgel kaardil saadavad #aitähmeedikud sõnumi sotsiaalmeedias täna paljud tippsportlased, nende seas odaviske MM-hõbe Magnus Kirt, kahekordsed individuaalsed epeevehklemise maailmameistrid Julia Beljajeva ja Nikolai Novosjolov, maadluse MM-pronks Epp Mäe, autoralli maailmameister Martin Järveoja, Eesti meeste võrkpallikoondise kapten Kert Toobal, F1 noortetiimi kuuluv Jüri Vips. Karjääri juba lõpetanud sportlastest tänavad meedikuid näiteks kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter, kolmikhüppe olümpiavõitja Jaak Uudmäe, purjetamise OM-hõbe-ja pronksmedalistid Tõnu ja Toomas Tõniste, kahekordne vasaraheite OM-pronks Jüri Tamm, kahevõistluse OM-pronks Allar Levandi, Eesti jalgpallikoondise legendid Martin Reim ja Mart Poom ja paljud teised.  

6. aprilli tähistamise algatasid Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja ÜRO nime all International Day of Sport for Development and Peace. See päev keskendub spordi võimele muuta ühiskonda paremaks – sport suudab inimesi ühendada, dialoogi arendada ning mõistmist ja hoolivust luua. Päeva sümboliks on valge kaart, mis sümboliseerib hoolimist ja positiivsust. Eestis on valge kaardi päeva eestvedaja Eesti Olümpiakomitee.

                                                                                                                                                   

Eesti spordi katusorganisatsioonina seisab Eesti Olümpiakomitee ausa mängu põhimõtete ja olümpiaväärtuste eest. EOK tagab tippsportlaste ettevalmistuse ja osalemise tiitlivõistlustel, viib ellu noorsportlastele suunatud järelkasvuprogramme ning suurendab positiivsete eeskujude kaudu liikumisharrastuse kandepinda. EOK toetajad on Paf, Coop, ERGO, JCDecaux, Monton, Nike, Olympic Casino, Sportland, Toyota ja USS Security.

Ühenduse Sport Kõigile üldkoosolek toimub neljapäeval, 28. mail kell 11.00-12.45 Viru Hotelli konverentsikeskuses.

 

Päevakorras:

 

1.       2019. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande kinnitamine.

2.       Liikumisharrastuse projekti konkursi võitjate autasustamine.

3.       Jooksuharrastuse trendidest Eestis ja maailmas. Mart Einasto, Ühenduse Sport Kõigile asepresident.

4.       Aus mäng ja (anti)dopingumaailm. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse tegevusest. Henn Vallimäe, sihtasutuse juhatuse liige.

Ühenduse Sport Kõigile juhatuse koosolek toimub 26. märtsil kell 13.00 Tallinnas ja päevakorras on:

1. Ühenduse Sport Kõigile 2019. aasta tegevus- ja raamatupidamise aastaaruande läbivaatamine ja üldkoosolekule esitamine
2. Ühenduse Sport Kõigile 2020. aasta üldkoosoleku kokkukutsumisest
3. Ühenduse Sport Kõigile 2020. aasta eelarve kinnitamine
4. Liikmeskonnast välja arvamised.
5. Liikumisharrastuse treeneri kutsest. Martin Mooses.
6. Liikumisharrastuse treenerite kutse- ja eksamikomisjoni koosseisude kinnitamine.
7. EOK presidendiks kandideerimise programmist – Tõnu Tõniste.

Ühendus Sport Kõigile alustab 2020. aastal liikumisharrastuse treeneri kutse omistamisega.

 

Liikumisharrastuse abitreeneri, EKR 3 koolitused toimuvad Tartu Ülikooli spordihoones, Ujula 4 kell 10.00 – 17.00 :

 

6. märtsil ja 7. märtsil

27. märtsil ja 28. märtsil

17. aprillil

 

Liikumisharrastuse treeneri kutset saab taotleda ka täiendava kutsena. Isikud, kel on kehtiv treenerikutse mingil spordialal, saavad taotleda täiendavat spetsialiseerumist liikumisharrastus tasemetele EKR 3 , EKR 4, EKR 5 kusjuures täiendava spetsialiseerumise tase ei saa olla kõrgem põhikutse tasemest. Eelduseks on vastava taseme liikumisharrastuse treeneri koolitusmooduli läbimine.

 

Täpsem teemade kirjeldus asub aadressil http://www.sportkoigile.ee/treenerid

 

Koolitusele saab registreerida kuni 1. märtsini 2020 aadressil https://forms.gle/hneK7UDSR3WadVP39

 

Koolitused leiavad aset, kui registreerub vähemalt 20 inimest.

 

Koolituse maksumuseks on 120€, mille kohta Ühendus Sport Kõigile väljastab arve. Koolitus lõppeb teoreetilise ja praktilise eksamiga.

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas toetuse andmise otsuse, millega eraldatakse Tartu Ülikoolile 2,7 miljonit eurot kooliõpilaste liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Toetusega on kavas töötada välja liikuma kutsuva kooli mudel ning toetada liikuma kutsuva kooli põhimõtete rakendamist aastaks 2023 vähemalt 140-s koolis üle Eesti.

EOK ja Ühendus Sport Kõigile andsid välja ajakirja Liikumine ja Sport värskeima, 18. numbri. Laadi ajakirja elektrooniline versioon siit alla  https://www.eok.ee/liikumisharrastus/liikumine-ja-sport-ajakiri  

Valitsus kinnitas täna, 12. detsembril Eesti Kultuurkapitali nõukogu uue koosseisu. Vastavalt kultuurkapitali seadusele jääb nõukogu ametisse kaheks aastaks. 

Kultuurkapitali nõukogu juhib seaduse kohaselt kultuuriminister. Selle liikmeteks kinnitati valitsuse otsusega Peeter Lusmägi (kehakultuuri ja spordi sihtkapital), Lauri Kärk (audiovisuaalse kunsti sihtkapital), Jaak Allik (näitekunsti sihtkapital), Jorma Sarv (rahvakultuuri sihtkapital), Mait Väljas (arhitektuuri sihtkapitali), Berk Vaher (kirjanduse sihtkapital), Marje Lohuaru (helikunsti sihtkapital), Maarin Ektermann (kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital) ning kultuuriministri esindajana Mart Laar ja rahandusministri esindajana Anu Saluäär-Kall.  

„Me võime julgelt öelda, et nõukogu on sai esinduslik ja kompetentne, suur tänu sellest eest meie sihtkapitalidele,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Kultuurkapitali on nimetatud Eesti üheks suuremaks edulooks. Nii see kindlasti ongi. Praegu seisavad me ees uued, suunda muutvad arutelud ja loodetavasti ka rahastamisotsused – räägime kasvõi avalikkuse suure tähelepanu all olevatest märgilistest kultuuriobjektidest või teadussuunast, mis pakub tuge ametlikus teadusrahastuses vaeslapse ossa jäetud rahvusteadustele. Needki arutelud tuleb ära pidada just selles nõukogus,“ toonitas minister.  

Nõukogu ülesannete hulka kuulub aastatulu jaotamine, valdkondade vaheliste projektide rahastamise, samuti sihtkapitalide ja ekspertgruppide algatatud projektide rahastamise otsustamine. Ka jaotab nõukogu muuhulgas kultuuriehitistele laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud objektide pingereale, määrab kindlaks jaotatavate toetuste piirmäärad, analüüsib Kultuurkapitali tegevuse tulemusi ning kinnitab Kultuurkapitali aastaeelarve ja majandusaasta aruande. Kultuurkapitali igapäevast töö eest vastutab juhataja, kelle nimetab ametisse samuti nõukogu kuni neljaks aastaks.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) ja Ühendus Sport Kõigile (ÜSK) korraldasid esimest korda Ida-Virumaal Toilas Liikumisõpetajate Sügiskooli LIISÜ 2019, kus jagati praktilisi teadmisi ja oskusi liikumistundide mitmekesistamiseks.  

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor “Liikuma Kutsuv Kool” võitis üleeuroopalisel auhinnakonkursil #BeActive Awards esikoha.

Liikuma Kutsuv Kool kandideeris Euroopa Komisjoni konkursil #BeActive Education auhinnale, millega tunnustatakse haridusvaldkonna tegevusi, kus lisaks kooli või lasteaedade kehalise kasvatuse ja liikumisõpetuse tundidele on rakendatud erinevaid programme eesmärgiga innustada noori liikuma. Eesti projekt edestas Soome (Ekholmintie Day Care Center) ja Saksamaa projekte (Turnverein 1899 Gengenbach e.V.).

Liikumislabori eestvedaja Merike Kulli sõnul oli väga tore üllatus, et Eesti koolide tegevused on pälvinud tähelepanu. „Ühest küljest rõõm, et paljudes koolides on liikumine muutumas üha loomulikumaks osaks Eesti laste ja noorte koolipäevast, ja teisest küljest rõõm, et meie koolides toimuvaid muutusi märgatakse ja tunnustatakse lausa väljapool Eestit. Oleme väga tänulikud koostöö eest koolidele, paljudele partneritele ja sotsiaalministeeriumile, tänu kellele sai teoks programmi ellukutsumine,“ ütles Kull.

 

Kull lisas, et projekti vastu on huvi tundnud ka teised Euroopa riigid. „Oleme alustanud koostööd juba mitmete riikidega nagu Soome, Norra, Leedu, Island, Taani, Ühendkuningriigid, jagamaks nii seniseid kogemusi kui otsimaks ka koostöös uusi lahendusi ja võimalusi. Liikuma Kutsuval Koolil on ka Eestis veel nii mõndagi teha: tulevast aastast sooviksime koos koolidega pühendada tähelepanu ka õpetajate liikumisrõõmule, samuti koos vanemate õpilastega leida lahendusi neid kõnetavate lahenduste osas. Samuti tulla toime väljakutsetega suure huviga võrgustiku laienemise vastu. Vaadates ajas ettepoole, sooviksime, et seda programmi poleks Eestis enam ühel päeval sellisel kujul vajagi, vaid et see oleks muutunud meie koolikultuuri lahutamatuks osaks.

Euroopa Komisjoni #BeActive auhinnakonkursiga tunnustatakse kohaliku tasandi spordi eestvedajaid ning silmapaistvamaid spordialaseid ettevõtmisi hariduse ja töökohaspordi vallas. Kõigi riikide esitatud kandidaatide seast valis Euroopa Komisjoni ekspertkomisjon üheksa parimat – igas kategoorias kolm.

#BeActive Workplace kategoorias võidutses Malta organisatsioon Sport Malta, #BeActive Local Hero auhinna võitis Ungari esindaja Nora Kadar-Papp.

Vladimir Všivtsev sõnas, et oli nominatsiooni üle tänulik. “Olen õnnelik, et minu panust sporti ja liikumisharrastusse on niivõrd kõrgelt märgatud ja ühtlasi on see suur tunnustus Eesti Terviseradade võrgustiku rajameistrite aastaringsele tööle. Samuti on see tänu minu toetajatele ja partneritele, kellega igapäevaselt liikumise missiooni ajame,” ütles Všivtsev.

Eesti on viie aasta jooksul juba neljandat korda #BeActive konkursil parimate seas. 2015. aastal pälvis oma kategoorias teise koha heategevuslik laste Teatejooks, 2016. aastal nimetati parimaks töökohaspordialaseks tegevuseks Eesti Energia siseterviserada ning 2018. aastal jõudis töökohaspordi kategoorias Euroopa kolme parima hulka Rimi Eesti.

Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile tunnustas Eestimaa sportlikke perekondi, kelle valisid välja maakondade spordiliidud. Sportlikud pered saavad koos tunnustusega  preemiaks Meremuuseumi aastapileti koos ööbimisega Hilton Tallinn Park hotellis.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul tänatakse perekondi, kes on oma liikumisarmastusega eeskujuks. „Eesti Olümpiakomiteel on taaskord väga hea meel võõrustada kõigi 15 maakonna sportlikumaid peresid Tallinnas. Paljud hoiakud ja väärtused saavad alguse just kodunt ja lapsepõlves ning armastus spordi vastu on üks nendest. Meie külaliste jaoks on sportlik eluviis igapäevaelu lahutamatu osa ja nad on sellega eeskujuks meile kõigile,“ ütles Lusmägi.

Perekond Maripuu Hiiumaalt. Perekond Maripuu võtab aktiivselt osa spordivõistlustest ja vanemad Märt ja Elen toetavad igati oma laste spordiharrastust. Lapsed Helena ja Marta on väga tublid orienteerujad, samal ajal kui vanemad harrastavad jooksualasid.

                      Perekond Virkebau

Perekond Stern Järvamaalt. Imavere piirkonna sportlikuks ja eeskujulikuks pereks on perekond, kellele võib alati loota. Üheskoos mängitakse lauatennist ja võrkpalli. Võõrad ei ole ka sulgpall, korvpall ega kergejõustikualad. Ema Reet on lõpetanud Audentese Spordigümnaasiumi ja püüab nüüd igati eeskujuks olla oma sportlikele lastele. Koos tütre Leida Riiniga huvitutakse ratsutamisest. Poeg Karl Ilmar osaleb kõikidel selle piirkonna võrkpallitreeningutel ja ka kergejõustikutreeningutel. Isa Toomasele jääb suur osa perekonda üleval pidada, aga sporditegemise rõõm pole tallegi võõras. Tema meelisalaks on lauatennis.

Perekond Kasela Jõgevamaalt. Jõgevamaa spordivaimu hoiab üleval perekond Kasela Jõgevalt. Selle pere kõige sportlikumad liikmed on 18-aastased kaksikud Birgit ja Britta. Praegu käivad nad suusatrennis ja suusavõistlustel, ent on tegelenud muude alade kõrvalt ka kergejõustikuga, võõraks pole jäänud isegi sumo! Tütarde sportimisvõimaluste nimel on vanemad sõitnud maha tohutu hulga kilomeetreid. Jõgeva vallavalitsuses töötav pereema Kaiu ja ehitusettevõtjast pereisa Janek on tublid tervisesportlased, osaledes rahvajooksudel ja suusaüritustel. Kaiu on omal ajal mänginud korvpalli ja Janek hokit. Et endal spordikogemus olemas, juhatati ka tütred enesestmõistetavalt spordirajale.

Perekond Märss Läänemaalt. Tegu on väga sportliku perekonnaga. Ema Ly tegeleb aktiivselt jooksmisega, võrkpalli ja tennisega, mullu tuli ta naiste arvestuses Ridala Jüriöö jooksu võitjaks. Isa Kaido tegeleb kikkpoksiga. Tütar Maily on edukas kergejõustiklane, saavutades Eesti meistrivõistlustel mitmevõistluses U-16 vanuserühmas 3. koha. Maily tegeleb ka tennisega ning ta tuli 2018. aastal tennises Läänemaa meistriks. Poeg Kaido juunior tegeleb aktiivselt poksiga ning sõidab talvel jäärada.

Perekond Kruusimägi Lääne-Virumaalt. Marge ja Uudo Kruusimägi on tegelenud spordiga terve teadliku elu. Nad on olnud nii kehalise kasvatuse õpetajad kui sporditöötajad, kes on ka praegu võistluste korraldamisel aktiivselt abiks. Selle pere kodustelt üritustelt ei puudu kunagi sportlik programm. Neil on oma võrkpalliväljak, kahe korviga discgolfiplats ning väikestel põnnidel on võimalik mängida jalgpalli. Aastatega on traditsiooniks kujunenud ühised väljasõidud suusatama, ujuma, maratonidele ja muudele rahvaspordiüritustele. Marge ja Uudo on üles kasvatanud kolm last – pojad Kerdi ja Priidu ning tütre Pireti, kes koos oma laste ning abikaasadega osalevad tihedalt erinevatel rahvaspordivõistlusel.

Perekond Killing Pärnumaalt. Perekond Killing, eesotsas pereema Õie Killinguga, lööb aktiivselt kaasa mitmetel maakondlikel üritustel (Pärnumaa mängud, Rannamängud, erinevad Pärnumaa meistrivõistlused jne). Õie oli ka endise Audru valla spordijuht, toetades siiamaani oma nõu ja jõuga Pärnu linna spordielu edendamist. Perekonna neli last on alati olnud huvitatud erinevatest spordialadest, näiteks võrkpallist, kergejõustikust, sõudmisest, sangpommi rebimisest. Kui pojad Keito, Kaijo ja Kuido on aktiivsed harrastusspordiüritustel, siis peretütar Koidu Killing on tulnud 14 korral sõudmises Eesti meistriks ning saanud 2009 noorte MMil sõudmise paarisaerulisel neljapaadil 16. ja 2010 U-23 MMil paarisaerulisel kahepaadil 7. koha. 2007. aastast on ta tegelenud isa juhendamisel ka sangpommispordiga, tulles 2018. aastal ka maailmameistriks. Sangpommispordis on ta seitsmekordne Eesti meister.

Perekond Laurimaa Raplamaalt. Pereisa Andrus on Kaitseliidu Rapla Maleva saalihokinaiskonna treener ja tegev saalihokimängija, vanem poeg Andre on aktiivne abiline spordivõistluste korraldamisel ja läbiviimisel, keskmine poeg Märten käib viis korda nädalas Rapla Korvpallikoolis korvpallitrennis, olles võitnud ka mitmeid auhindu. Noorim poeg Tom on samuti Rapla Korvpallikooli õpilane ning osaleb ka saalihokivõistlustel.

Perekond Koplimäe Saaremaalt. Pereisa Ain on Saare maakonnas tuntud kui jooksuvõistluste korraldaja, kes viib läbi Kaarma ja Mustjala vallas jooksuürituste sarja „Spordime Mönuga“. Ta on ka aktiivne harrastussportlane, kelle lemmikaladeks on petank, korvpall, kergejõustik. Lapsevanemana on ta oma kolm last Oona, Senta ja Perdi samuti toonud spordiradadele, olles neile tubliks juhendajaks.

 

Perekond Kook Tartumaalt. Perekond Kook on seitsmeliikmeline, kes on pereisa Viljari eestvedamisel valda tuntuks teinud läbi indiacamängu. Erinevad pereliikmed on osalenud aastate jooksul Eesti meistrivõistluste ja karikavõistlustel ning kuulunud Eesti indiaca rahvuskoondisesse. Valla esindamine erinevatel spordivõistlustel pole antud pere puhul kunagi probleemiks, alati leitakse lahendus, kuidas leida võimalus osalemiseks. Kõik pereliikmed on esindanud valda erinevatel spordialadel suusatamisest kergejõustikuni, lisaks on nopitud indiacat mängides medaleid nii Eesti kui rahvusvahelistelt võistlustelt.

 

Perekond Teder Valgamaalt. Perekond Teder on väga sportlik. Pereisa Rinaldo töötab Päästeametis ja tegeleb aktiivselt jalgrattaspordiga, võtab osa üleriigilistest harrastusspordivõistlustest, samuti osaleb ta rahvajooksudel. Ema Egle on kodune ja õpib jalgrattatreeneriks. Pere kolm poega Henri, Karl Martin ja Gert on huvitatud nii jooksmisest kui jalgrattaspordist, võisteldes maakondlikel koolinoorte võistlustel ning saavutades medalikohti. Kõik vanemad pereliikmed on esindanud nii Valga valda kui ka Valga maakonda Eestimaa Suvemängudel ja Talimängudel ning maakonna suvemängudel.

Perekond Randmäe Viljandimaalt. Võivaku külas elav perekond Randmäe on väga aktiivne osaleja nii maakondlikel kui vabariiklikel üritustel ja võistlustel. Pereisa Heiki on alati valda esindamas nii jooksu-, kergejõustiku-, ratta- kui suusavõistlustel, pereema Age hoiab ennast vormis kepikõnniga ning rattasõiduga. Lapsedki on väga aktiivsed – Jarmo mängib jalgpalli jalgpalliklubis Tulevik, Kermo on mitmekordne Eesti meister sõudmises, Kerttu on tubli rahvasportlane.

Perekond Raudsik Võrumaalt. Noor pere on aktiivne ja mitmekülgselt sportlik. Usinalt osaletakse vanemate Janeli ja Taavi eeskujul koos mudilastega kõikidel Võrumaa Pikamaajooksude sarja ja Võrumaa Suusasarja etappidel, orienteerumispäevakutel, liikumispäevakutel Võrumaa mängude raames ning teistel rahvaspordiüritustel.

Tahaksid end liigutada, aga ei tea, kuhu minna? EOK Spordinädal tuleb appi! Spordinädala raames korraldavad üritusi ka spordiklubid ning juba mitmendat aastat on EOK-l rõõm koos MyFitnessiga esitleda põnevat üritust Be Active Night! Be Active Night toimub 26. septembril MyFitness Haabersti klubis kell 19.00 – 21.00.




Tule proovi ühe õhtu jooksul erinevaid treeningstiile nii sees kui väljas, võta osa Cross Training võistlusest või välirajal atraktiivsest Madness Race takistusjooksust! Tule kogu perega – lastele toimuvad erinevad tegevused ja treeningud õuealal!

Üritus on 5 eurot, MyFitness liikmetele tasuta. Registreerimine on avatud SIIN.

AJAKAVA: